Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Kollokvium "Folkloristika Tartu Ülikoolis: 100 aastat poole päevaga" 13. detsembril 2019

13. detsembril algusega kell 12.15 toimub von Bocki maja (Ülikooli 16) auditooriumis 212 kollokvium "Folkloristika Tartu Ülikoolis: 100 aastat poole päevaga".
1919. aastal koos eestikeelse rahvusülikooli sünniga pandi alus folkloristika erialale Tartu ülikoolis. Tähistame sajandi möödumist lühiettekannetega, milles vaatame tagasi ajaloole ja arutleme ühiselt uuemate arengute ja tulevikusuundumuste üle.
Esialgne kava:
12.15–13.45
Merili Metsvahi: Elu Tartus sada aastat tagasi õppejõu (M. J. Eisen) ja üliõpilase (H. Metsvahi) silme läbi
Jonathan Roper: Esimene ingliskeelne doktoritöö folkloristikas Tartus
Madis Arukask: Iginoor Udo Kolk
Tiiu Jaago: Aino Laagus – uurija piiril
Paul Hagu: Rahvaluule muusa musu mekk kolmel (õppur, laborant ja õppejõud) tasemel
13.45–14.15 Kohvi- ja teepaus
14.15–16.00
Ülo Valk: Eduard Laugaste jt juhatusel rahvaluule juurde: loengukonspekt õpetusliku allikana
Tiia Ristolainen: Killukesi Vanavaravedaja ja NEFA sünniloost
Ergo-Hart Västrik: Rahvaluule õppetooli esimene arvuti (1992): Humanitaaria ja humanitaarabi
Liisi Laineste: Erakorraline professor Kriku
Risto Järv: Elas kord üks käbi ja muinasjutt sai läbi. Muinasjutuprojektist
Anastasiya Astapova: Rahvaluule osakond Ameerika folklooriseltsi konverentsidel
16.00–16.30 Kohvi- ja teepaus
16.30–17.30 Ümarlaud. Ümarlauda juhib Elo-Hanna Seljamaa
17.30 Vein ja suupisted
18.30 Jonathan Roper: A Hundred Years of Folklore Studies at the University of Tartu (in ten minutes!)
Arutelu jätkub vabas vormis
Külalised on oodatud!
TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond

Seminar "Traumateooriad ja kultuurikontekstid" 30. oktoobril kell 14.00 Kirjandusmuuseumis

30. oktoobril 2019 kell 14.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis seminar "Traumateooriad ja kultuurikontekstid". Esinevad Tuulikki Kurki (Ida-Soome Ülikool) "Trauma and the context of borderlands" ja Leena Kurvet-Käosaar (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum) „The Possibilities and Limits of Trauma Theory“.
Korraldajad: Eesti-uuringute Tippkeskuse biograafika töörühm; Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond.
Lähem teave: Maarja Hollo ([email protected]), Tiiu Jaago ([email protected])

ARSi konverents "Vaikimisest välitööde kontekstis" toimub 31. oktoobril 2019

ARSi konverents "Vaikimisest välitööde kontekstis" toimub 31. oktoobril 2019
Ootame kõiki Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 16. sügiskonverentsile „Vaikimisest välitööde kontekstis“, mis toimub 31. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumis.
KAVA
10.00 Pille Kippar: Ära päri – saad ruttu vanaks! Peredes kõigest ei räägitud
10.30 Taavi Koppel: 100 aastat armastust: mälestuste kogumise võistlus Harjumaa Muuseumis
11.00 kohvipaus
11.15 Daniel Rygovskiy: Eschatology and Conspiracy Theories in Fieldwork Encounters
11.45 Ilya Magin Echo of silence or contiguous transmission: a ballad retold by a neighbour
12.15 Kikee D. Bhutia: Who is telling the story? The relationship between the story and the teller
12.45–13.45 lõunapaus
13.45 Ulvi Hallikmäe näituse „Nahka pandud mõtted“ avamine (saalis)
14.00 Elo-Hanna Seljamaa: Milline oleks elu ilma meesteta? Tähelepanekuid Kihnu turundamisest
14.30 Mari-Ann Remmel: Vaiksed kohad
15.00 Mare Kõiva: Dialoogid Nepaalis
15.30 kohvipaus
15.45 Anu Korb: Valged laigud Siberi eestlaste pärimusekogus
16.15 Andreas Kalkun: Petserimaa pimetähnid. Vanavene rahvalaule ja slaavi mütoloogiat otsimas
16.45 kokkuvõte
17.00 EKM Teaduskirjastuse raamatute esitlus
Ingrid Rüütel „Virumaa laule ja lugusid“ (Mis on jäänud jälgedesse IV)
Mare Kõiva „Eesti loitsud I. Arstimissõnad“ (Monumenta Estoniae Antiquae VI) ja „Eesti õpilaste lemmikloomalood“
Mare Kõiva. Eesti õpilaste lemmikloomalood. EKM Teaduskirjastus, 2019
Konverentsi korraldab Akadeemiline Rahvaluule Selts. Konverentsi korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-5) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Täpsem info: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos [email protected]), Reet Hiiemäe ([email protected]), Pihla Maria Siim ([email protected])

EUTK soouuringute töörühma seminar naistest spordis

Teisipäeval, 29. oktoobril kell 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi neljanda korruse seminariruumis Eesti-uuringute Tippkeskuse soouuringute töörühma seminar.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi teadur Kalle Voolaid peab ettekande “Kübar, kulp ja korsett ehk õrnem sugu astub spordiväljale”.
Juttu tuleb oludest, millega pidid vastamisi minema esimesed naissoost spordihuvilised 19. sajandi meestekeskses maailmas, samuti sellest, miks ja kuidas need olud muutuma hakkasid. Seda kõike illustreeritakse nii Eesti kui ka maailma spordiajaloo näitel.
Seminari toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-2.
Info: Eve Annuk, [email protected]

Nikolai Anisimov pälvis Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi auhinna

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Nikolai Anisimov pälvis Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi auhinna monograafia ««Диалог миров» в матрице коммуникативного поведения удмуртов» / „Maailmadevaheline dialoog udmurtide kommunikatiivse käitumise maatritsis“ (Tartu 2017) eest. Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhind kuulutati välja 19. oktoobril 2019. aastal pidulikul hõimupäeva peakontserdil Eesti Rahva Muuseumis.
Palju õnne!

Piret Voolaiu külalisloeng internetifolkloorist Tartu Ülikoolis

Neljapäeval, 24. oktoobril algusega kell 10.15 toimub Ülikooli 16-215 kursuse "Internetifolkloor" (HVKU.04.012) raames kõigile huvilistele avatud külalisloeng "Varasema pärimuse uued elud internetis". Loengu peab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur ja Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht Piret Voolaid.
Loengus keskendutakse 1) varateismeliste ahelpostituste, 2) visualiseeritud keerdküsimuste ja vanasõnade ning 3) eesti murdmaasuusatajatega seotud dopinguskandaalide järgse meemilise uudisfolkloori põhjal küsimustele: Kuidas ja millisel moel mõjutab internet meediumina varasema pärimuse vormilisi, sisulisi jm tunnuseid? Kuidas mõjutab žanri muutumist sotsiokultuuriline ümbrus? Millised on vaatlusaluste eestikeelsete folkloorinähtuste globaalsed ja lokaalsed mõjutused? Kuidas internetifolkloori uurimisel vastavalt kogumisspetsiifikale materjali piiritleda?
Lähem info: Maili Pilt, [email protected], ainukursuse "Internetifolkloor" vastutav õppejõud

Lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminar Narva-Jõesuus

17.-18. oktoobril 2019. aastal toimub Narva-Jõesuus (Meresuu Spa & Hotel) lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminar "Kus on kodukoht? Eesti keel mitmekultuurilises lasteaias".
Seminari eesmärk on tutvustada lasteaiaõpetajatele võimalusi emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel. Seminari keskmes on eesti keel ja selle õpetamine ja omandamine mitmekultuurilises lasteaias. Kõneks tulevad keelega seotud väljendusviisid, suhted eri kultuuridega meie õppekavades, kirjanduses, lastefolklooris laiemalt. Kahepäevasel seminaril saavad traditsiooniliselt sõna teadlased, muuseumitöötajad, kirjanikud ja alushariduse praktikud. Ettekannetes on tähelepanu all keelemängud, mis aitavad kaasa eesti keele tõhusamale omandamisele nii emakeelena kui ka teise keelena, aga ka laste suhtlemisoskuste ja eneseväljendamise arengule lasteaias.
Toimuvad töötoad, milles tutvustatakse praktilisi väljundeid ja õpitakse/mängitakse mänge, mille eesmärk on omandada teadmisi selle kohta, kuidas rikastada lapse sõnavara ja mõttemaailma, ühtlasi edendada eesti keele õpetamist.
Kava
Neljapäev, 17. oktoober
10.30 Registreerimine, tervituskohv
11.00 Avamine, tervitussõnad
11.15 Mare Kitsnik (Tartu Ülikool): Rõõmus suhtlemine on parim keeleomandamise viis
12.15 Mika Keränen (Vabakutseline lastekirjanik): Armando - kiusatud kuningas
13.15–14.15 Lõuna
14.30 Aina Alunurm (Johannes Käisi Selts, Jänesselja Lasteaed): Johannes Käisi pedagoogiline pärand alushariduse riikliku õppekava kontekstis ning lõimituna looduskasvatuse ja rahvakultuuriga
16.00 – 16.15 Kohvipaus
16.15 – 18.00 Töötoad
Mare Kitsnik (Tartu Ülikool): Keelemängu rõõm
Virve Tuubel (Eesti Rahva Muuseum): Rahvuslikud mänguasjad

Reede, 18. oktoober
8.00 Hommikusöök
8.30 Ida-Virumaa lasteaedade külastamine:
Väljasõit: ühe bussiga Toila Lasteaeda Naerumeri ja Kohtla-Järve Lasteaeda Punamütsike; teise bussiga Kohtla-Järve Lasteaeda Kirju-Mirju.
9.30 - 11.45 Vaatlus-arutelud lasteaedades
12.45 - 13.15 Lõpuarutelu, tunnistuste kätteandmine
13.15 - 14.15 Lõuna
14.15 Ärasõit
Seminari koduleht: http://www.folklore.ee/kp/lp/2019/kodukoht.html, varasemate õppepäevade kohta vt http://folklore.ee/kp/lp
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Toila Lasteaed Naerumeri, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.
Seminari toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Info: Tiina Peterson, [email protected]; Leena Tukkia, [email protected]; Virve Tuubel, [email protected]; Piret Voolaid, [email protected]

Dr. Tuulikki Kurki loeng 22. oktoobril Tartu Ülikoolis

Teisipäeval, 22. oktoobril algusega kell 12:15 Ülikooli 16 auditooriumis 214. Dr. Tuulikki Kurki (Ida-Soome Ülikool) ingliskeelne külalisloeng piiride ja mobiilsusega seotud traumanarratiivide interdistsiplinaarsest uurimsest. Kõik on oodatud!

Kirjastuselt Cambridge Scholars Publishing ilmus Eesti-uuringute Tippkeskuse artiklikogumik varieerumisest

Meil on suur rõõm teatada kirjastuses Cambridge Scholars Publishing ilmunud uuest artiklikogumikust "Variation in Folklore and Language" ("Varieerumine folklooris ja keeles“).
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute Tippkeskuse teadlaste Piret Voolaiu ja Saša Babiči toimetatud ingliskeelne väljaanne pakub üksikasjalisi käsitlusi erinevate kultuurinähtuste varieerumisest. Raamatu üheksas peatükis analüüsitakse varieerumise erinevaid ajalisi (sünkroonseid ja diakroonseid) aspekte, erinevaid (individuaalseid, piirkondlikke, ajaloolisi) tasemeid, erinevaid keeleregistreid (sh murded) ja žanre (rahvalaul, müütilised narratiivid, mõistatused). Varieerumist kui universaalset keelt, aga ka kogu maailmapilti läbivat ilmingut peetakse folkloori- ja kultuuridünaamika põhialuseks.
Raamatu esimene osa „Ethnos in Words“ (’rahvus sõnades’) põhineb peamiselt ühel kultuuri-uurimises sagedamini kasutataval, s.o keeleteaduse, etnoloogia ja folkloristika piirimaile kuuluval etnolingvistilisel meetodil. Antra Kļavinska keskendub Latgale murrete toponüümilisele ja antroponüümilisele süsteemile ning analüüsib eestlasi tähistavate etnonüümide kontekstilist tähendust latgale rahvaluuletekstides ja tänapäevastes latgalikeelsetes tekstikorpustes.
Nikolai Antropov kirjeldab Moskva etnolingvistilise koolkonna meetodite kasutamist valgevene ainese varieerumise uurimisel ning näitab, kuidas üks meetod võib avada erinevusi eri kultuurikontekstides.
Jelena Boganeva demonstreerib Paabeli torni motiivi kasutamist valgevene rahvapiiblis ja esitab motiivi laiema slaavi tausta paralleelide ja sarnasustega Vana Testamendi teistes ehitusteemalistes motiivides.
Kogumiku teine osa „Colourful Folklore“ (’värviline folkloor’) on pühendatud meid ümbritsevale värvikirevale maailmale, tähelepanu all on värvinimetused, värvide sümboolsed ja sotsiaalsed tähendused ja väljendused, nende kujunemine folklooris. Tiiu Jaago analüüsib värvinime „punane“ esinemist Tartu- ja Läänemaa regilauludes lähtuvalt vormelikontseptsioonist, mille järgi käsitletakse regilaulu sõnavara mitte üksikute sõnade, vaid leksikaalselt kokkukuuluvate püsiseoste kaudu. Järgnevad käsitlused värvinimedest mõistatustes. Piret Voolaid analüüsib värvisõnade esinemis(sagedu)st ja kujundiloomet eesti mõistatuste kolmes levinumas mõistatuste alaliigis – klassikalistes mõistatustes, keerdküsimustes ja piltmõistatustes, Saša Babič keskendub oma kirjutises vastavalt sloveeni mõistatusmaterjalile.
Kolmas osa „Culture and Entertaining Variation“ (’kultuur ja meelelahutuslik varieerumine’) võtab luubi alla kalendritähtpäevade, rahvatantsu ja teleseriaalide variatiivsuse. Julia Krasheninnikova tutvustab nigulapäeva kombestikku Komi Vabariigi Kazõmi tööstuspiirkonnast 21. sajandil kogutud materjali põhjal ning keskendub selle tähtpäeva uuele elule. Sille Kapper ja Madli Teller näitavad, kuidas videopõhise tantsuanalüüsi ja kehaliste teadmiste rakendamine võimaldab tuvastada uusi rikastavaid tahke eesti tantsu variatiivsusest, võrdlusmaterjalina on kasutatud ungari ja norra audiovisuaalseid tantsusalvestusi.
Viimases kirjutises uurib Siim Sorokin narratiivse tegelaskujuga suhestumist teleseriaali „Halvale teele“ netiretseptsioonis väljenduva digitaalse jutuvestmise mikroanalüüsi põhjal.
Kogumiku valmimist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eestiuuringute Tippkeskus – CEES, TK 145), see on seotud Eesti Teadusagentuuri institutsionaalse uurimisprojektiga IUT 22-5 ja Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse projektiga MOBJD33.

Humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS 2019 - 27. septembril Eesti Kirjandusmuuseumis

Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus toimub Teadlaste Ööl 27. septembril humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS 2019.
HUNTS on mõeldud õpilastele üle Eesti, kes seisuga september 2019 õpivad 9.-12. klassis. „Konverentsiga soovime laiemalt teadvustada humanitaarainete vajalikkust Eesti riigile ja ühiskonnale ning avada noortele humanitaarteadusi kui üht võimalikku karjäärisuunda,“ ütles konverentsi üks korraldajatest, Kirjandusmuuseumi teadur Ave Goršič. „HUNTS on ühtlasi noortele humanitaaridele võimalus üksteist innustada ja tunnustada. Seekordse konverentsi teeb eriliseks õpilaste rohkus ning et esinejate seas on ka vene emakeelega noori.“
Teist korda toimuval konverentsil astuvad üles üle kolmekümne koolinoore mitmelt poolt Eestist, kes arutlevad keele, kirjanduse, arhitektuuri, filmi, muusika, pärimuse ning nendega seostuvate teemade üle. Kell 12 toimub õpilaste ja tegevteadlaste (Riina Oruaas (Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut), Sulev Iva (Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Ragnar Saage (Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut), Risto Järv (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv) vahel arutelu humanitaarteaduste rolli ja väljundite üle ühiskonnas. Arutelul osaleb ka Kaili Kaseorg-Cremona Eesti Teadusagentuurist. Kell kümme kirjandusmuuseumis algav konverents on avatud kõigile huvilistele.
Konverentsi kavaga on võimalik tutvuda aadressil http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts
HUNTS 2019 korraldajad on Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Hugo Treffneri Gümnaasium. HUNTSi toetavad veel Eesti-uuringute Tippkeskus, Rootsi Instituut ja Tartu linna haridusosakond.
Lähem teave:
Ave Goršič (Eesti Kirjandusmuuseum) 7 377 737
Koduleht: http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts
Facebook: HUNTS2018
E-post: [email protected]

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO