Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil [email protected]

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

“Babette´i pidusöök” Sindi raamatukogus

Põhjamaade kirjanduse nädala avapäeval kutsus Sindi raamatukogu ühepäevakohvikusse ja videvikutunnile, kus Tori vallaarhitekt Kristjan Kullerkan luges väikeste katketega Isak Dineseni (kodaniku nimega Karen Blixen) raamatu “Babette´i pidusöök” kaanest kaaneni läbi.

Kristjan Kullerkan loeb Sindi raamatukogus Isak Dineseni Babette´i pidusööki. Foto Urmas Saard

Kristjan Kullerkan loeb Sindi raamatukogus Isak Dineseni “Babette´i pidusööki”. Foto: Urmas Saard

Imeline õhtu veedeti kilpkonnasuppi süües ning Veuve Clicquot’ headust maitstes.

Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp ütles, et nädala eesmärk on Põhjala kirjanduse tutvustamine, et innustada inimesi lugema. „November on Põhjamaades kõige pimedam kuu ja siis inimesed süütavadki küünlad ning hakkavad lugema. Meiegi süütame täna küünlad ja liitume enam kui 150 000 inimesega, kes sellel hetkel praegu loevad.” Raamatukogu lugemisruumi laudadel põlesidki küünlad. Võbeleva leegi kõrval olid küpsiste kausid ja vastavalt soovile võis näksimise kõrvale rüübata teed või kohvi, et kuulamine mõnusam oleks.

Jätka lugemist »

Juhan Seer on Otepää valla aasta isa

9. novembril oli Sangaste Kultuurimaja täis rõõmsaid isasid ja lapsi. Toimus Otepää valla isadepäeva kontsert ja valla aasta isa tiitli üleandmine. Otepää valla aasta isaks sai Juhan Seer Arula külast.

Juhan ja Esti Seer. Foto Monika Otrokova

Juhan ja Esti Seer. Foto: Monika Otrokova

Aasta isa nimetusele esitati sellel aastal kolm nominenti – Juhan Seer, Mihkel Keemu ja Enno Taur. Aasta isa valis Otepää vallavolikogu kultuurikomisjoni juurde moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad Otepää Naisseltsi ja Otepää valla esindajad.

Aasta isa Juhan Seer peab pensionipõlve Arula külas. Tal on kolm täiskasvanud last: Kristi, Frants, Roland ja kokku viis lapselast. Juhan on oma lastest kasvatanud töökad ja väga loovad ilmakodanikud, kes on laias ilmas läbi löönud. Poeg Frants valmistab käsitööna kuulsaid puidust kümblustünne, poeg Roland on nime teinud animatsioonirežissööri ja -kunstnikuna, tütar Kristi peab aga koos abikaasaga Pühajärvel kuulsat Heteromeeste Varjupaiga puhvetit.

Juhan on ka aktiivne kogukonnaliige – ta on MTÜ Arula Külaselts juhatuse liige ja osaleb külaelu edendamises. Lisaks sellele lööb ta kaasa Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli, Rattamaratoni ja Linnajooksu korraldamises ning on olnud Otepää Lions Klubi üks loojatest ja ka piirkondliku klubi president.

Jätka lugemist »

Lipp sümboliseerib riigi kohalolekut

„Sindi gümnaasiumi loomulikuks osaks on traditsioonide ja eestluse hoidmine. Lippudega rivistumised, rongkäigud ja üldse lipukultuuri edendamine õpilaste isamaalises kasvatuses. Samuti erinevad sündmused, millega meie maad meeles peetakse ja vaimsust kujundatakse,” lausus Tori vallavanem Lauri Luur tänavu veebruaris paar lauset Sindi gümnaasiumi kohta, mis seda kooli kõige rohkem iseloomustab.

Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile saabuv Jüri Trei, Eesti lipu seltsi juhatuse esimees, diplomaat, välisministeeriumi nõunik. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile saabuv Jüri Trei, Eesti lipu seltsi juhatuse esimees, diplomaat, välisministeeriumi nõunik. Foto: Urmas Saard

Oma kogemust jagab kooli juht Ain Keerup, kelle panus Sindi gümnaasiumi kodaniku kasvatusse ja lipuvilje edendamisse on väärinud kiitust haridusministeeriumi tasandil.

Vanu ajalehti sirvides võib täheldada, et Sindi lipuvilje kujunemise lugu ulatub ennesõjaaegsesse järku ja on jätkunud julgete ning pühendunud isiksuste esilekerkides ka viimastel aastakümnetel.

Olgu selle tõenduse näiteks 1991. aasta augustiputši päev, kui mahajäetud Sindi linnavalitsusesse jäi üksinda valvet pidama Lia Oras, kes otsustas iseseisvalt heisata raekoja tornis asuvasse lipumasti sinimustvalge lipu. Lia kutsus töö juurde oma abikaasa Agu, kes võttis endaga kaasa ka Ülo Luige. Lipumastil puudus nöör, mille külge lippu kinnitada. Julge ja sitke mees ronis lipumasti tippu, vedas nööri läbi ülemise pilu ja lipp saigi heisatud, et võimaliku Vene agressiooni korral anda neile teada Eesti riigi kohalolekust.

Jätka lugemist »

Pühapäeval kaunistavad sinimustvalged lipud isadepäeva

Isadepäeval heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Lipp Sindi muuseumil. Foto Urmas SaardLipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.

Isadepäevaga austatakse isasid ja tähtsustatakse isade rolli laste kasvatamisel. Isadepäev on kõigi isade ja nende perekondade ühine tähtpäev.

Isadepäev on sarnaselt emadepäevaga saanud alguse eelmise sajandi alguse Ameerika Ühendriikidest. Eestis hakati isadepäeva tähistama 1988. aastal. Põhjamaade eeskujul on meil isadepäev novembrikuu teisel pühapäeval.

 

Lipp Sindi muuseumil. Foto: Urmas Saard →

Pühitseti puna-kollast hoburauaga Tori valla lippu

EELK piiskop ja Tartu linna aukodanik Joel Luhamets õnnistas Eesti sõjameeste mälestuskirikus toimunud eilsel Tori valla aastapäeval Tori valla uut lippu.

Piiskop Joel Luhamets õnnistab Tori valla lippu Foto Urmas Saard

Piiskop Joel Luhamets õnnistab Tori valla lippu. Foto: Urmas Saard

Pikuti lainelõikeliselt poolitatud kollasel-punasel lipukangal on punane-valge ülalt avatud hobuseraud, mille otstes on vastavalt valge ja punane käpprist

Lipu pühitsemisel jutlustas piiskop austusest, lugupidamisest ja armastusest. „Uskuge, armastus ja austus sunnivad meid elus tegema kõige paremaid otsuseid ja selle läbi saab inimene Jumala poolt austatud ja õnnistatud. Just nii suhtub Jumal meisse ja see sütitab meis soovi elada Jumalale meelepärast elu. Sündigu Tori vallas austus ja lugupidamine,” kõneles vaimulik.

Lipu õnnistamisel lausus Luhamets: „Ma pühitsen Tori valla lipu kolmainu Jumala Isa, Poja ja Pühavaimu nimel. Aamen!” Palvetades ütles ta muuhulgas: „Kingi meile igapäevast lugupidamist ja austust.” Viimaks luges kirikusse kogunenud rahvas koos piiskopiga Meie Isa palvet.

Lipu pühitsemise järel asetati Tori valla lipp kolmikalusele kiriku ja Eesti lippude vahele.

Jätka lugemist »

Algas konkurss 2020. aasta toidupiirkonna leidmiseks

Maaeluministeerium kuulutas välja konkursi „Eesti toidupiirkond 2020“.

Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Foto Urmas Saard

Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Foto: Urmas Saard

„Iga-aastane konkurss Eesti toidupiirkonna valimiseks on kujunenud heaks traditsiooniks. Konkurss aitab edukalt tutvustada Eesti eri paikkondade ajaloolist ja ka tänapäevast toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

„Loodan, et konkurss tuleb sama huvitav ja pingeline nagu eelmistel aastatel ning et iga kandideeriv piirkond toob välja oma kodukandi parimad ja põnevamad maitsed,“ lisas Järvik.

Eesti toidupiirkonna tiitli kandmiseks 2020. aastal saab taotluse esitada tänavu 12. detsembrini. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tõsta ja tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi toidupiirkonda külastama ja kohalikku sööki maitsma.

Täpsem teave taotluse esitamise kohta on Eesti toidu veebilehel.

Jätka lugemist »

Kaur Kasemaa on Tori valla aasta noor ja aktiivne kokandusringi õpilane

Täna õhtul Eesti sõjameeste mälestuskirikus toimunud Tori valla teise aastapäeva tähistamisel tunnustati teiste auväärsete kodanike hulgas Sindi gümnaasiumi õpilast Kaur Kasemaad Tori valla aasta noore nimetuse omistamisega. Kuna Kaur on mitme aasta kestel teinud kaastööd Külauudiste infoveskiga, siis ühineb toimetuski kõigi õnnitlejatega.

Kaur Kasemaa on Tori valla aasta noor. Foto Urmas Saard

Kaur Kasemaa on Tori valla aasta noor. Foto: Urmas Saard

Kaur Kasemaa on Tori valla aasta noor ja aktiivne kokandusringi õpilane. Foto Urmas Saard

Kaur Kasemaa on Tori valla aasta noor ja aktiivne kokandusringi õpilane. Foto: Urmas Saard

Kaurilt on ilmunud raamatuidki. Esimese katsetuse tegi ta neljandas klassis

Kaur jätkab käesoleval õppeaastal edukat õppimist Sindi gümnaasiumi 9. klassis. Aga ta ei ole mitte ainult neljadel-viitel õppiv edukas koolinoor. Juba aastaid paistab ta silma omaalgatuslike ettevõtmistega, kaasates sageli oma tegemistesse teisigi eakaaslaseid. Kaur asutas 2017. a Sindi Avatud Noortekeskuse juures raadioringi, mis hakkas edastama Youtube vahendusel Sindi Raadio saateid. Ainuüksi viimase tosina kuu jooksul on olnud regulaarseid saateid 30 ümber.

Sindi gümnaasiumi raadioringis alustas Kaur 6. klassi õpilasena ja tänaseks on temast saanud kooli IT juhi kõrval asendamatu „helimees“ kõigil kooli üritustel. Viimase aasta jooksul on jõudnud tema kaasalöömisel kooliraadio kuulajateni paarkümmend saadet. 2018. a liitus Kaur ka kooli televisiooni ringi tööga. Kooli televisiooni õpperingi töös toimetatava SG Reporteri uudiste ankur on ta olnud üheksas saates. Pole mitte harvad juhud, kui kooli või Sindi linna tähtsündmuste toimumise ajal lendab kaameraga varustatud droon inimeste peade kohal. Neil kordadel on alati Kaur pulti enda käes hoidnud, et saada häid video ülesvõtteid ja fotosid. Samuti liigub ta oluliste sündmuste kajastamisel ringi ka teise kaameraga. Otseülekanded kooli üritustest Youtube või Facebooki vahendusel said alguse eelmisel aastal. Vaatamata tema noorusele võime me juba praegu rääkida Kaurist, kui noorest raadio- ja teleajakirjanikust; aga samahästi ka kui noorest kirjutavast ajakirjanikust ja fotograafist. Ta on teinud kaastööd Külauudiste infoveskiga. Seda eeskätt omaalgatuslikult. Samuti on ta toimetanud Sindi noortekeskuse kodulehte ja seda sisustanud värskete uudistega.

Jätka lugemist »

Venemaa nädal Pärnus tuleb 2020. aasta septembri lõpus

Arvukate teemanädalate korraldamisega suuri kogemusi omavad Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse töötajad käisid käesoleval nädalal seoses järgmist kavandatavat viljenädalat ettevalmistades töökohtumisel Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnas.

RVK arendusspetsialist Marina Mesipuu-Rhun, RVK juhataja Piia Karro-Selg,Venemaa saatkonna nõunik Dmitry Litskay ja Venemaa saatkonna atašee Sergei Tambi arutavad Pärnus toimuva Venemaa nädala võimalusi. Foto Mikko Selg

RVK arendusspetsialist Marina Mesipuu-Rhun, RVK juhataja Piia Karro-Selg,Venemaa saatkonna nõunik Dmitry Litskay ja Venemaa saatkonna atašee Sergei Tambi arutavad Pärnus toimuva Venemaa nädala võimalusi. Foto: Mikko Selg

läbi aegade kõige külalisterohkem

Nüüd saab kinnitada, et Venemaa nädal toimub Pärnus ja maakonnas tuleva aasta sügisel kahel järjestikusel nädalal: 27. septembrist kuni 10. oktoobrini. „Täpsem ürituste hulk ja esinejate nimed selguvad töö käigus, aga praeguseks on kindel, et nädala korraldajate ja saatkonna esindajate kava kohaselt tuleb Venemaa nädal läbi aegade kõige külalisterohkem,” teatab Mikko Selg, pressiesindaja ja üks teemanädalate peamisi korraldajaid.

Urmas Saard

Pärnu elanike arvu kahandas andmete korrastamine

Sotsiaalmeedias levitatavad väited nagu lahkuks Pärnu linnast pea 500 inimest aastas, ei vasta tõele. Oktoobri alguse seisuga on Pärnu linna tänavu elama asunud 371 inimest rohkem kui siit lahkus, eelmisel aastal oli saabujate ja lahkujate vahe 339 inimest saabujate kasuks.

Pärnu Ülejõe linnaosa. Foto Urmas Saard

Pärnu Ülejõe linnaosa. Foto: Urmas Saard

Iive on endiselt negatiivne, vaid juulis sündis üks inimene rohkem kui suri.

Andmeid võimaldab erinevalt tõlgendada rahvastikuregistri andmete korrastamine selle aasta alguses. 2. jaanuarist muutusid kõikjal Eestis kehtetuks nende isikute elukoha aadressid, mis olid registrisse kantud omavalitsuse täpsusega. Pärnu omavalitsusele tähendas see 611 „surnud hinge“ kadumist.

Ilmselt elasid need inimesed juba ammu teistes Eesti omavalitsustes või välismaal, kuid polnud enda uut elukohta registreerinud. Andmete korrastamise tõttu kaotas elanikke enamik Eesti omavalitsustest.

2018. aastal suurenes Pärnu linna elanike arv 243 inimese võrra. Inimesi suri rohkem kui sündis, elanikkond kasvas seetõttu, et mujalt Eestist ja välismaalt saabujaid oli 339 inimese võrra rohkem kui lahkujaid.

Jätka lugemist »

Viieteistkümnes Mulgi märk läks Mulgi-Mõisa mee tootjale

6.novembril otsustas MTÜ Mulgimaa Arenduskoja juhatus anda välja järjekordse Mulgi märgi, mille kandjaks valiti FIE Jorma Õigus, kes toodab Mulgi-Mõisa mett. Mulgi-Mõisa mesi on toode otse Mulgimaa südamest, mida mesilased koguvad endistel Abja mõisa maadel.

Mulgi-Mõisa suiramesi. Foto: Jorma Õigus

Mulgi-Mõisa suiramesi. Foto: Jorma Õigus

Anneli Roosalu sõnul on märgi kasutuselevõtu eesmärk väärtustada kohalikke Mulgimaa ettevõtteid ja luua ühiseid turundusvõimalusi

FIE Jorma Õigus toodab lisaks Mulgi-Mõisa meele ka suiramett, mis on õietolmust valmistatud suira ja mee segu, mida saadakse suira ja mee kärgedest koos väljapressimise teel. Samuti on toote sortimendis õietolm, mis tuntud oma suure toitainete ja vitamiinide sisalduse poolest. Jorma Õiguse sõnutsi alustati perefirmas tootmisega 2013.aastal ja tootmine on aasta aastalt muutunud kvaliteetsemaks ja professionaalsemaks. “Meie eesmärk on pakkuda ainult kvaliteetset Mulgimaalt korjatud mett ja mesindussaaduseid,” räägib Õigus.

Mulgi märk on Mulgimaa Arenduskoja poolt ellu kutsutud selleks, et tähistada Mulgimaal pakutavaid tooteid, teenuseid ja elamusi, aidata märgi abil valida ja ära tunda kvaliteetset mulgi kaupa ning annab ettevõtjatele võimaluse üheskoos piirkonnale ja siin valminud toodetele ja pakutavatele teenustele tähelepanu tõmmata.

Jätka lugemist »

Pärnumaa vene keele päeval valmistati pelmeene

Täna toimus Sindi gümnaasiumis vene keele maakondlik tegevuspäev 9., 10. ja 11. klassi õpilastele, kes valmistasid meistriklassis pelmeene ja osalesid “Vene köögi” teemalises mälumängus.

Pärnumaa vene keele päeval valmistati Sindi gümnaasiumis pelmeene. Pildil Milena Kostjukova. Foto Urmas Saard

Pärnumaa vene keele päeval valmistati Sindi gümnaasiumis pelmeene. Pildil Milena Kostjukova. Foto: Urmas Saard

vene köögi erisused tulenevad geograafilisest paiknemisest, usust ja kommetest

Sama sisuga päeva korraldas Sindi gümnaasium vene keele õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi eestvedamisel ka mullu sügisel. Osalejadki olid eelmisel aastal pea samad: Häädemeeste keskkool, Kilingi-Nõmme gümnaasium, Vändra gümnaasium ja Sindi gümnaasium. Tänavu liitus nendega Lihula gümnaasium. Vene keele õpetaja Inna Esko ütles, et Pärnumaa vene keele päeval on Lihula gümnaasium varemgi osalenud. Siis küll külalisena Läänemaalt, aga nüüd pärast maakondliku halduspiiri muutust tuldi Sinti Pärnumaalt, Lääneranna vallast.

Jätka lugemist »

Peterburi luterlikul Volkovi kalmistul avati hauatähis

„MTÜ Eesti Lipu Seltsi varasemat üleskutset on tähele pandud ja seda oli tunda ka Peterburis, diplomaadi ja Pärnu aukodaniku professor Friedrich Fromhold von Martensi hauatähise avamisel,” kinnitas diplomaat ja lipu seltsi esimees Jüri Trei.

Peterburi Volkovi kalmistul professor Martensile avatud hauatähise juures. Foto Jüri Trei

Peterburi Volkovi kalmistul professor Martensile avatud hauatähise juures. Foto: Jüri Trei

Trei sõnul tunnistasid sealsed professorid ja kõrged riigiametnikud ning diplomaatilise korpuse esindajad, et mälestusmärgi kiirele avamisele aitasid palju kaasa Eesti lipu seltsi ja diplomaatide tegevus, kes juba aasta varem paigaldasid suurmehe kalmule väikese Eesti lipu ja mälestusküünla.

Jätka lugemist »

Algab üleriigiline mardi- ja kadrisantide rahvaloendus

Eesti Folkloorinõukogu koostöös Rahvakultuuri Keskusega korraldab üleriigilise sanditamistraditsioone elavas kasutuses ja au sees hoidva aktsiooni „Hakkame santima!“ raames mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse, mille eesmärk on teada saada, millistes Eesti piirkondades enim mardi- ja kadrisante ringi jookseb.

Mardisandid ootamatult uksel. Foto Urmas Saard

Mardisandid ootamatult uksel. Foto: Urmas Saard

kulminatsiooniks on rahvusvaheline festival koos 24. novembril toimuva üle-eestilise kadrisandijooksmisega

Soovime „Hakkame santima!“ aktsiooniga populariseerida meie oma ägedaid sanditamiskombeid ning olukorrast parema ülevaate saamiseks korraldamegi mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse. Mardi- ja kadrisandijooksmine on koos sõprade või sõpruskonnaga lõbus sügisene ettevõtmine, samas ka oluline osa meie kultuuripärandist,“ ütles „Hakkame santima!“ aktsiooni eestvedaja Kati Taal.

„Mida rohkem mardi- ja kadrisante end kirja paneb, seda parema ülevaate mardi- ja kadrisandijooksmise seisust üleriigiliselt saame,“ lisas Taal.

Jätka lugemist »

Maakondlik Briti päev Sindi gümnaasiumis

31. oktoobril toimus Sindi gümnaasiumis Pärnu maakonna ja Pärnu linnaga ühine Briti päev 6.-8. klassidele, pühendatud kuninganna Victoria ning prints Alberti 200. sünniaastapäevale.

Maakondlik Briti päev Sindi gümnaasiumis. Foto Maris Voltein

Maakondlik Briti päev Sindi gümnaasiumis. Foto: Maris Voltein

Inglismaa sümbolitega tort. Foto Silva Sikk

Inglismaa sümbolitega tort. Foto: Silva Sikk

Valima pidi usu, heade kommete, moetrendide järgimise ja poliitikas osalemise vahel

Kolme tunni pikkuses kavas osales kuraditosin üldhariduskooli: kuus Pärnu linnast ja seitse maakonnast. Igat kooli esindas kolm õpilast ja neid saatev õpetaja. Ainult Sindi gümnaasium oli korraldava koolina suurema hulga õpilastega esindatud. „Kokku osales õpilasi kusagil 50 ringis,” ütles Sindi gümnaasiumi inglise keele õpetaja Silva Sikk, kes kandis peakorraldaja vastutavat kohustust. „Igapäevane tundide andmine on üks asi. Maakondliku ainepäeva kava kokku panemine ja organiseerimine on õpetaja töö teine külg, mis aitab samuti võõrkeelt lastele lähemale tuua,” selgitas Sikk, kelle arvates ei tuleks võetud ülesannet käsitleda erilise kohustusena. „Pigem suht loomuliku osana õpetaja töös. Suurt abi osutas Häädemeeste kooli inglise keele õpetaja Rene Kurm, maakondliku inglise keele ainesektsiooni juhataja, toetasid kõigi teistegi koolide õpetajad.”

Jätka lugemist »

Võrokeste suitsusaunateemaline käsitöö Mardilaadal

Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ esitleb 7.–10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis peetaval Mardilaadal võrokeste suitsusaunaga seotud käsitööd ning virtuaalselt saab käia suitsusaunas. Käimasoleva võro keele nädala raames kõneldakse Mardilaadal võrokeste esinduses võro keeles ning soovijad saavad osta omale võrokeelse seinakalendri.

Võrokeste suitsusaunateemaline väljapanek eeloleval Mardilaadal. Foto Vilve Oja

Võrokeste suitsusaunateemaline väljapanek eeloleval Mardilaadal. Foto: Vilve Oja

Saunatunnet aitavad luua suitsusaunahõng ja saunaskäik virtuaalreaalsuse (võro keeles virbitüse) prillide abiga

„Käesoleva aasta väljapaneku teemaks on suitsusaun ja saunaga seotud käsitöötooted. Suitsusaun on ju võrokeste üks tunnusmärke, mille üle uhkust tunda. Juba aasta alguses toimus meil temaatiline tootekonkurss, mille käigus sündinud tooteid näeb ning saab osta Tallinnas Mardilaadal,“ ütles MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü juhatuse esimees Vilve Oja.

Laada väljapanekust leiab üsna eripäraseid tooteid nagu näiteks vihakohvri, päältsanna verevä suka, pruukmalda kõolehe, sannan sündünü latsõ, sannasõna, aga ka mitmes valikus saunarätikuid, seebialuseid, vihtu, saunahamesid ja isegi saunakütmiseks sobivaid lepähalgõ. Ummamuudu saunatarbed on värvikirevad vildist saunamütsid, istumisalused ning saunakraami kotikesed, mille iga komplekt on eriilmeline ning vigurise võrokeelse nimega.

Jätka lugemist »

Pärnu linn toetab ekspordivõimekusega ettevõtteid

Pärnu linnavalitsus määras ettevõtlustoetused neljale Pärnus tegutsevale ettevõttele, mis soovivad kasutada omavalitsuse rahatuge ettevõtte konkurentsivõime ja ekspordivõimekuse tõstmiseks.

Pärnu linnavalitsuse hoone. Foto Urmas Saard

Pärnu linnavalitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

Osaühing Dolly Reklaam saab linnalt 1453, 90 eurot nii välis- ja sisemesside külastamiseks kui ka messidel osalemiseks ja tööalasteks täiendkoolitusteks.

Osaühingule GooDrink määras linn 3360 eurot toetust, mida ettevõte kasutab show-baaride ekspordiks Lätti, Leetu, Austriasse ja Soome.

Osaühing Pehmö arendab linnalt saadava 2366 euro abil Pehmoshop.com e-poe keskkonda.

Suurima toetussumma – 5000 eurot – saab osaühing Verdon, kes kasutab toetusraha firma kodulehe üles ehitamiseks.

Kokku maksab Pärnu linn 2019. aasta ettevõtlustoetuste teises voorus välja 12 189 eurot ja 90 senti.

Linna antav toetus on ettevõtjate hinnangul äärmiselt oluline, sest aitab väikesel või alustaval ettevõttel võtta ette tegevusi, mida ainult omal käel oleks keeruline ellu viia.

Jätka lugemist »

Annetamistalgud asetavad heategevuse au sisse

3. detsembril toimuvad Eesti esimesed annetamistalgud. Sel päeval võtavad kümned vabaühendused üle Eesti ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama.

Annetus

Annetus

ühiskonnad, kus heategevus on levinud ja au sees, on õnnelikumad ja tugevamad

Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 3. detsembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri laiemalt.

“Eestis annetab heategevuseks keskmiselt iga neljas inimene, paigutades meid maailmas 66. kohale. See tähendab, et kolm inimest neljast ei anneta, ehkki just ühiskonnad, kus heategevus on levinud ja au sees, on õnnelikumad ja tugevamad. Annetamistalgutega tahame aidata ka Eestil selliseks saada,” ütles annetamistalgute korraldaja Helen Talalaev.

Jätka lugemist »

Slaavi lättest voolab vesi veel pärast maailmalõppugi

Venemaalt Eesti suunas sõites jälgis reisijuht terasel pilgul, et enne Luhamaa piiripunkti jõudmist teha peatus ka Irboskas. Paraku puudus igasugune teeäärne viide, mis võinuks osundada paremat kätt jäävale külale, kindlusele ja Slaavi lättele.

Slaavi lätted Linnajärve paesel järsakul, Irboskas. Foto Urmas Saard

Slaavi lätted Linnajärve äärsel paesel järsakul, Irboskas. Foto: Urmas Saard

Allikavesi on tugevalt mineraliseeritud, selles leidub rohkelt kaltsiumit

Alles piiritsooni tõkkepuu andis märku, et oleme mööda sõitnud. Vene piirivalvelt saadud juhatusel pööras buss otsa ringi ja sõitis tuldud teed 15 minutit tagasi. Alles nüüd jõudsime õigesse asukohta, kus bussist maha astudes tuli pikem jalgsi käik ette võtta. Kirjalikel teadetel esmakordselt 862. aastal mainitud Irboska olevat üks vanimaid vene linnu. Seega möödus seitse aastat tagasi Irboska esmamainimisest 1150 aastat. Legendi järgi olevat Irboskast saanud alguse Vene riik pärast seda, kui kohale saabunud varjaagide kolmest vennast Truvor jäänud seda asukohta valitsema. Samas väidab arheoloog Sergei Beletski, et legendi järgi Truvori asutatud Irboska puhul peaks mõistma hoopiski Pihkvat, millest arenes piirkonna suurim viikingiaegne tugipunkt. Olenemata ajaloolise tõe üksikasjadest püsis Irboskas kauakestvalt üks Vene riigi olulisemaid keskuseid. Irboskas asub 10.–13. sajandist pärinev Truvori linnus ja 14.–16. sajandil rajatud linnus. Vanim asula ja Truvori linnus paiknesid nüüdsest Irboska kindlusest kilomeetri jagu loode suunal.

Jätka lugemist »

Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht valiti CIOFFi kultuurikomisjoni juhiks

Täna valiti Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas Tšiilis toimunud rahvusvahelise folkloorifestivalide ja rahvakunsti organisatsioonide nõukogu (lühendatult CIOFF) üldkogul juhtima selle kultuurikomisjoni.

Monika Tomingas, CIOFFi kultuurikomisjoni juht. Foto CIOFF 2019

Monika Tomingas, CIOFFi kultuurikomisjoni juht. Foto: CIOFF 2019

Kultuurikomisjoni ülesandeks on leida lahendusi vaimse kultuuripärandi rakendamiseks folklooriliikumises ja koostöö tegemine enam kui 100 võrgustiku liikmesriigiga Aafrikast Aasiani. Lisaks tegeleb komisjon kultuurikonverentside korraldamise ja erinevate kultuuriprojektide elluviimisega.

„ Minu jaoks pakub kultuurikomisjoni juhtimine mitmekülgseid võimalusi panustada rahvusvahelisse folklooriliikumisse. CIOFFi liikmetega on olnud väga huvitav koostööd teha ning mul on hea meel, et saan seda sügavamal tasandil arendada, “ ütles Tomingas.
Viimasel kahel aastal on komisjon võtnud fookuseks sanditamis- ja maskeerimiskombestiku tavade populariseerimise, kuna need on ühed silmapaistvamaid kõiki kultuure ja riike ühendavad elava pärimuse näited.

Näiteks valmib komisjoni ja CIOFF Venemaa koostöös 2020. aasta suvel interaktiivne foto- ja maskikostüümide näitus, mis sisaldab ka võimalust näha videote vahendusel näitusel eksponeeritud maske karnevalide ja rahvakalendri pühade ajal erinevates riikides elavas kasutuses.

Kultuurikomisjon on varasemalt tegelenud ka folkloorifestivalide kunstiliste määratluste välja töötamisega ning seda määratlust (autentne, stiliseeritud või seatud) kasutavad ligi 400 CIOFFI võrgustikku kuuluvat folkloorifestivali üle maailma.

Jätka lugemist »

Made Balbat maalib digipliiatsiga digilauale

Täna Sindi raamatukogus avatud Made Balbati näituse paarikümne digipildi hulgas keskendus pilk kolmest pildist koosnevale libahundi sarjale. Mullu kevadel nägi neid koguni Londoni raamatumessil.

Made Balbat Sindi raamatukogus oma isikunäitust avamas. Foto Urmas Saard

Made Balbat Sindi raamatukogus oma isikunäitust avamas. Foto: Urmas Saard

digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega

Kunstniku sõnul panevad piltides kujutatavad maagilised muinasjutud teda tundma, nagu jookseks ta ise koos huntidega. Balbat selgitab, et parasjagu mõnd pilti tehes läheb ta päris selle sisse ja elabki viivukese aega libahundi maailmas. Justnagu enda jutu kinnituseks ulatas graafik, illustraator ja kujundaja oma nimekaardi, mille ühel küljel kolmiksarja üks piltidest.

Lõuendil pildid ei ole õlimaalid. 1988. aastal raamatuillustratsiooni harus graafika erialal ERKI lõpetanud Balbat võttis kätte digilaua ja digipliiatsi, mida kasutades valmivad pildid. Joonistama hakkas ta lapsepõlves enne lugema õppimist. Digipliiatsiga digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega. „Pildid panen kiht-kihilt kokku spetsiaalses arvutiprogrammis Photoshop. Digitaalne tehnika võlub mind mängulisusega.” Lisaks joonistusele kasutab ta ka fotokollaaži elemente. Digigraafikat saab trükkida erinevates mõõtmetes lõuendile ja paberile. Näituste tarvis eelistab ta lõuendit. Need on kaalult oluliselt kergemad. Spetsiaalsete tuhmumiskindlate värvidega happevabale paberile tehtud kõrge kvaliteediga giclée-printe tagab suurepärase kvaliteedi, aga raamitud ja klaasialused pildid on tunduvalt raskemad ja näitustel seetõttu ebamugavamad kasutada.

Jätka lugemist »

Sindi naised korrastasid viljelooliselt mälestusväärseid kalmusid

Sindi Naisliidu viis naist võtsid nõuks tulla tänasel hingedepäeval Sindi Vanale kalmistule, et silmapaistvate avalikuelu tegelaste kalmudelt sügistuultes langenud puulehti kokku riisuda.

Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste (vasalt kolmas), Leiu Tünder (vasakult viies). Foto Urmas Saard

Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste (vasalt kolmas), Leiu Tünder (vasakult viies). Foto: Urmas Saard

Tähena valgustan öösel su rada…

Tööd tegid Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste. Ositud hauakääbaste juurde juhatas Sindi kalmistute vaht Leiu Tünder, kes tegi koos naistega kõige raskemat tööd: tõstis rakseid kotte kärule ja kärutas vettinud lehed kalmistu väravast väljapool asuvasse suurde lehekuhja.

Jätka lugemist »

Mustvees tõdeti, et Indrek Harglaga on põnev kohtuda

29. oktoobril kohtus Mustvee kultuurikeskuse saalis lugejatega Indrek Hargla – Eesti viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke – populaarsete romaanide, jutustuste ning filmistsenaariumide autor, kes on nimetanud ettekuulutavalt õigesti tulevase naispresidendi nime. Küsimustele vastates meenutas sedagi, et ammusel ajal ühendas veetee Peipsit Pärnuga.

Indrek Hargla Mustvee raamatukogus autogramme andmas. Foto Jaan Lukas

Indrek Hargla Mustvee raamatukogus autogramme andmas. Foto: Jaan Lukas

Tänase riigipea Kersti Kaljulaidiga aga seriaali „Alpimaja” presidendiga otseseid sarnasusi pole

Kirjaniku loometee algas ulmeromaanide kirjutamisega, kuid kohtumisele koolidesse ja teistessegi paikadesse hakati teda kutsuma siis, kui hakkasid ilmuma kriminaalromaanid. Hargla kriminaalromaanidest on eriti tuntuks saanud raamatud, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede . „Ise pean aga oma senistest romaanidest parimaks „Meriväljat”. Loodan, et tulevikus mäletatakse mind selle järgi.” Sageli kirjanikule esitatud küsimusele, kust tulevad kirjutamiseks ideed, vastas Hargla kirjamehele omaselt, et kuskilt nad ikka tulevad.

Veel tunti huvi, kas mõnes Hargla raamatus on tegevuspaigaks ka Peipsiäärne piirkond? „Sündmuspaigaks olen enamasti valinud mulle tuttava keskkonna Lõuna-Eestis. Kui tahan et tegevus oleks võõramas kandis, viin selle Läänemaale või Pärnumaale, kus ma praktiliselt käinud pole. Peipsimaa kohta kirjutatust kohe midagi ei meenu. Siiski on Peipsi järve mainitud muinaseesti kriminaalromaanis „Raudrästiku aeg”. Ammustel aegadel oli Peipsi järv ühendatud Emajõe, Võrtsjärve ja teiste jõgede kaudu Pärnu lahega.”

Jätka lugemist »

Sindi kirjanikule Tiit Tarlapile avatakse mälestuspink

Tori Valla Teataja oktoobrikuises lehes teatatakse, et Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma otsustasid Tiit Tarlapi mälestuseks paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi.

Tiit Tarlap siseneb Sindi seltsimajja oma lugejate ja kodulinlastega kohtuma (24.10.2010). Foto Urmas Saard

Tiit Tarlap siseneb Sindi seltsimajja oma lugejate ja kodulinlastega kohtuma (24.10.2010). Foto: Urmas Saard

Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda

Tori valla raamatukogu direktor Ene Michelis meenutab, et üle kahe aasta on möödas päevast, mil suri Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017), ulmekirjanik, kelle kodulinnaks oli Sindi. Õpingud Sindi keskkoolis, lõpetamata õpingud Tartu ülikoolis, sõjavägi, erinevad töökogemused ning sundkäik Tšernobõli tuumajaama avarii tagajärgi likvideerima andsid talle inspiratsiooni raamatute ja juttude kirjutamiseks. Kaks raamatut on pälvinud Eesti Ulmeühingu aastaauhinna Stalker. Tiidu esimene jutt „Tänav akna taga“ ilmus 1988. aastal ajakirjas Noorus. Viimane, 2016. aastal ilmunud romaan kannab pealkirja “Rajake tähetolmus”. Tiidu kirjutuslauale jäi ka üks lõpetamata käsikiri.

Siim Veskimees, eesti ulmekirjanik, tõlkija ja toimetaja kirjutas aastal 2017 ajalehes Sirp ilmunud järelehüüdes: “Ja nüüd on ta läinud. Enam ei tule neid põnevaid, mehiseid ja karme raamatuid. Ei tule ka laule – jah, ta oli ka kitarri- ja laulumees. Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda.”

Et sellist meest mäletaksid ka tulevased põlvkonnad ning vallaelanikud ja külalised ka kaugemalt, otsustasid Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi. 13. novembril oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Sel päeval seisatame hetkeks ning mõtleme üheskoos tema isiku ja loomingu peale. Koguneme pingi pidulikuks avamiseks kolmapäeval, 13. novembril kell 15 Sindi raamatukogu uue maja ees (Pärnu mnt 55a).

Urmas Saard

Samal teemal:

Tiit Tarlapi põrm kantakse välja Viimse Tee kabelist Foto Urmas Saard

 

 

 

Tiit Tarlap on astunud tähetolmusele rajale

Novgorod on Venemaa Nuustaku

Hotell Sadko asub Veliki Novgorodi ajaloolises osas umbes kilomeetri kaugusel kremlist, Püha Sofia katedraalist ja Venemaa millenniumi monumendist “1000-aastasele Venemaale”. Paari kilomeetri kaugusele jääb Ilmjärv. Aga esmane lähem tutvus linnaga algas öömaja esist kaunistava skulptuuri „Sadko” juures.

Veliki Novgorodi vihmane sügispäev. Foto Urmas Saard

Veliki Novgorodi vihmane sügispäev. Foto: Urmas Saard

Sadko. Foto Urmas Saard

Sadko. Foto: Urmas Saard

Sadko oli Novgorodist pärit vene rahvuspilli guslit mängiv muusik, seikleja ja kaupmees. Ilmjärve veerel guslit mängivast vaesest moosekandist sirgus tema musikaalsuse tõttu ja Vetevalitseja soosingul rikas Novgorodi kaupmees, kes pidanuks naituma Vetevalitseja tütrega. Kuna abielu jäi siiski pühitsemata, pääses ta tagasi kaldale oma naise ning maiste tegemiste manu. Tolle vene bõliinade kangelase sekelduste põhjal on Aleksei Tolstoi kirjutanud poeemi ja Nikolai Rimski-Korsakov ooperi.

Novgorodi piirkonnast avastatud inimeste peatumis- ja asulapaikade jäljed juhatavad meid 5000–6000 aasta tagusesse aega. Vanad kohanimed viitavad soome-ugri ja balti hõimudele. 9.–10. sajandil muutus Novgorod peamiselt vene elanikkonnaga linnaks. Aga kui vanaks on saanud Ilmjärvest väljuva Volhovi jõe äärde rajatud linn? Kümme aastat tagasi andis Novgorodi linnapea Pärnu abilinnapeale üle rahvusvahelise hansaliikumise lipu. Toona õnnitles abilinnapea Jane Mets Novgorodi linna 1150. aastapäeva puhul. Novgorod oli 9.–12. sajandil Kiievi-Vene riigis Kiievi järel tähtsuselt teine linn. Üle tuhande aasta vana Püha Sofia katedraal on üks eakamaid tänini tegutsevaid pühakodasid Venemaal.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa aasta õppija Vaike Niklus: mida rohkem teed, seda rohkem jõuad

Põltsamaa vallas paiknev Kamari küla on jõudnud mitmekülgselt Eestimaa kaardile. Küla on pälvinud tunnustuse Eestimaa aasta küla, siin on korraldatud külapäevi ja avatud külaväravaid. Kohaliku seltsimaja ees äratab tähelepanu karismaatiline õnneliku kuke kuju, sümboliseerides Kamarit, kui hariduslembelist piirkonda, kus kunagi paiknes ka Sakala linnukasvatusmajand. Kamaris elab ja toimetab ka mõtteerk ja usin kogukonnategelane Vaike Niklus, kes täiskasvanu õppija nädala raames kuulutati Jõgevamaa aasta õppijaks 2019.

Jõgevamaa aasta õppija 2019 Vaike Niklus. Foto Evi Rohtla

Jõgevamaa aasta õppija 2019 Vaike Niklus. Foto: Evi Rohtla

Vaike on kogukonna hing, inimene, kellel on ääretult suured oskused, kogemused ja tahe teha

Erinevatel aladel tegus Vaike Niklus lõpetas tänavu Jõgevamaa Täiskasvanute keskkooli. „Õppida oli lahe, sest selle kooli õpetajad oskavad oma teadmisi ja oskusi hästi edasi anda. Lemmikaineks oli matemaatika nagu ka varasematel õpinguperioodidel. Õpitu üle arutasin ka noorema pojaga, kes gümnaasiumis samu aineid omandab,” rääkis Niklus.

„Mida rohkem teha, seda rohkem ka jõuab,” ütles Külauudistele Vaike Niklus, kes toimetab Kamari Haridusseltsi majas, juhendab mitmeid auhindu võitnud Kamari noorkotkaid ja kodutütreid, arendab koos kaasa Indrek Eensaluga Põltsamaa lähedal Kuningamäe terviseradasid, mis eriti populaarsed suusatajate hulgas.

Jätka lugemist »